By (Vikerraadio)

By (Vikerraadio)

By (Vikerraadio)

By (Vikerraadio)

By (Vikerraadio)

By (Vikerraadio)

By (Vikerraadio)

Kui eilses Sõnasäutsus rääkisin sõnast "suunamudija", mis lasteajakirjade Täheke ja Hea Laps sõnaleiutamisvõistlusel influentseri vastena võidusõnaks pärjati, siis täna räägime sellelt samalt võistluselt tulnud sõnast "välevorst".By (Vikerraadio)

Lasteajakirjade Täheke ja Hea Laps sõnaleiutamisvõistlusel otsiti vasteid 16 rohkelt käibel olevale võõrsõnale. Kokku laekus üle 600 pakkumise.By (Vikerraadio)

Emakeelepäevaga alguse saanud suur keelealgatus tähistab eesti keele rikkust ja otsib sõnu, mis annavad kõige paremini edasi siinse maa, inimeste ja kultuuri eripära. Millised sõnad tulevad keelele mõeldes Eestile ja eestlusele? Oma ettepaneku kõige eestilikumaks sõnaks saavad kõik keelehuvilised sisestada 30. märtsini siin.…

RutulihaBy (Vikerraadio)

Eesti fraseologismide sõnastikust leiab toredaid väljendeid iseloomustamaks midagi või kedagi väikest.By (Vikerraadio)

Täna on vastlapäev, mida tuntakse rahvasuus ka lihaheite-, liugupäeva ja kitsamal alal Lõuna-Eestis pudrupäeva nime all.By (Vikerraadio)

By (Vikerraadio)

Eile rääkisin sõnast 'keblakas', mis on arvatavasti kujunenud sõnade 'kebja' ja 'ebel' segunemisel.By (Vikerraadio)

Komistasin juhuslikult toreda sõna otsa - keblakas ehk kerglane, alp.Keblakas noormees.By (Vikerraadio)

By (Vikerraadio)

IgitigineBy (Vikerraadio)

RaadioBy (Vikerraadio)

Eilne sõnasäuts pajatas tõlkes kaduma läinud jääpirukatest. Tänane sõnapaar on leitud suviselt turult.By (Vikerraadio)

Tõlgetega on ikka huumorit saanud ja nii ka sel korral.By (Vikerraadio)

ETV kanalil on reklaam harivast noortesaatest "NOVA", mille klipis olev väike tüdruk ütleb: "Saa teada, kes on Karl-Erik Taukari crush".By (Vikerraadio)

Jõrm öeldakse saarte murdes segase või uimase kohta.By (Vikerraadio)

By (Vikerraadio)

Haul öeldakse saarte murdes auru kohta. Haulama aga: aurama.By (Vikerraadio)

Seletavast sõnaraamatust leiab sõna "hund", mida ehk peale paari kirjaniku keegi pole kasutanud.By (Vikerraadio)

Väljas paugub pakane, kuid tänane sõna räägib hoopis kergemast külmast.Kahu öeldakse kerge külma kohta, mis maad kahutab. Kerge külmetuskord on kahutus.By (Vikerraadio)

Eelmisel nädalal valis ajakirja Eesti Loodus toimetus aasta puuks kibuvitsa. Sellest sündis ajakirjanduses ka tore pealkiri: "Aasta puu on põõsas".By (Vikerraadio)

"Ussirüüv, ela Mississipis: sissimalev üüris su." Nii kõlab Ilmar Laabani palindroom, mis jääb nii vasakult paremale, kui paremalt vasakule lugedes samaks.By (Vikerraadio)

Rahvalauludes esineb põrguga kõrvuti sõna helvet (elvet).By (Vikerraadio)

Pillerkaare või lustipeo kohta öeldakse pilgar.By (Vikerraadio)

Nagu võib arvata, on rasvatihane nime saanud selle järgi, et talle meeldib rasva süüa. Hästi tuntud linnuna on tal palju rahvapäraseid nimetusi ja neistki paljud on rasvaga seotud, näiteks rasvaants, rasvajaak, rasvavana, rasvapoiss, rasvalind, rasvanäkk.By (Vikerraadio)

Kui eile oli juttu öösorrist, keda ka kitselüpsja nime all tuntakse, siis ka tänasel linnul, tikutajal, on hulk toredaid rahvapäraseid nimesid.By (Vikerraadio)

KitselüpsjaBy (Vikerraadio)

Kui 18. sajandil oli eesnimede valik Eestis suhteliselt väike, siis 19. sajand tähistab nimevara avardumist.By (Vikerraadio)

Mida see Lati pats tähendab, seda teab Toots enda kinnitusel hästi: lati tähendavat prantsuse keeli õige, pats aga magus.By (Vikerraadio)

Nädalavahetusel avati uuenenud Palamuse muuseum ja selle nädala sõnasäutsud ongi pühendatud Oskar Lutsule ja "Kevadele".By (Vikerraadio)

Hilpama ja nälpamaBy (Vikerraadio)

Buduaariks nimetatakse elegantselt sisustatud intiimset daamituba.By (Vikerraadio)

Mütsak ja nutsakBy (Vikerraadio)

Maalehes oli eelmisel nädalal kasutatud meeldivat sõna - miilama. "Võimukriis: tüli miilab Toompeal edasi".By (Vikerraadio)

Eelmisel nädalal sai "Eesti õigekeelsussõnaraamat" saja-aastaseks. Saja aastaga on ka keelekorraldajate arusaamad sõnade tähendusest ja kasutusväärtusest aja jooksul muutunud.By (Vikerraadio)

Virrama ehk libisema; keerlema; kuid ka virisema, urrama. Libedate konarustega tee võttis auto virrama. Rattad virravad, aga auto ei liigu paigast. Kõht virrab.By (Vikerraadio)

Seletavast sõnaraamatust leiab toreda sõna "särvima", tähenduseks peenestama, riivima. Särvib salati jaoks kapsast. Sõna tuleb eesti keelde baltisaksa keelest - (schärfen) '(kapsast) riivima'.By (Vikerraadio)

Möödunud nädalal oli ühes veebiväljaandes pealkiri, kus Sven Mikser raputas Ratasele tuhka pähe.Pealkirjapanija aga siinkohal eksis, sest 'tuhka pähe raputama' on eesti keeles enesekohane fraseologism - raputasin endale tuhka pähe - kahetsesin sügavalt.By (Vikerraadio)

Vuhvel öeldakse piraattoodangu kohta.By (Vikerraadio)

Posser öeldakse saamatu inimese, vusserdise kohta.By (Vikerraadio)

Pegla öeldakse tühise ja rumala naisterahva kohta.By (Vikerraadio)

Külmalt kaalutlevat saagiahnet kaunitar nimetatakse vambiks.By (Vikerraadio)

Kaigutama ehk valjusti kõlada, kaikuda laskma.By (Vikerraadio)