275. osa: Norbert Hurt: mu pidev rahutus mõjus nii enda tervisele, pereelule kui mängijatele

Kolmas poolaeg

26:18

How do you know when it’s time to make your next big career move? With International Women’s Day around the corner, we are excited to feature Avni Patel Thompson, Founder and CEO of Milo. Avni is building technology that directly supports the often overlooked emotional and logistical labor that falls on parents—especially women. Milo is an AI assistant designed to help families manage that invisible load more efficiently. In this episode, Avni shares her journey from studying chemistry to holding leadership roles at global brands like Adidas and Starbucks, to launching her own ventures. She discusses how she approaches career transitions, the importance of unpleasant experiences, and why she’s focused on making everyday life easier for parents. [01:26] Avni's University Days and Early Career [04:36] Non-Linear Career Paths [05:16] Pursuing Steep Learning Curves [11:51] Entrepreneurship and Safety Nets [15:22] Lived Experiences and Milo [19:55] Avni’s In Her Ellement Moment [20:03] Reflections Links: Avni Patel Thompson on LinkedIn Suchi Srinivasan on LinkedIn Kamila Rakhimova on LinkedIn Ipsos report on the future of parenting About In Her Ellement: In Her Ellement highlights the women and allies leading the charge in digital, business, and technology innovation. Through engaging conversations, the podcast explores their journeys—celebrating successes and acknowledging the balance between work and family. Most importantly, it asks: when was the moment you realized you hadn’t just arrived—you were truly in your element? About The Hosts: Suchi Srinivasan is an expert in AI and digital transformation. Originally from India, her career includes roles at trailblazing organizations like Bell Labs and Microsoft. In 2011, she co-founded the Cleanweb Hackathon, a global initiative driving IT-powered climate solutions with over 10,000 members across 25+ countries. She also advises Women in Cloud, aiming to create $1B in economic opportunities for women entrepreneurs by 2030. Kamila Rakhimova is a fintech leader whose journey took her from Tajikistan to the U.S., where she built a career on her own terms. Leveraging her English proficiency and international relations expertise, she discovered the power of microfinance and moved to the U.S., eventually leading Amazon's Alexa Fund to support underrepresented founders. Subscribe to In Her Ellement on your podcast app of choice to hear meaningful conversations with women in digital, business, and technology.…

about a year ago 55:41

MP3•Episode home

Kodune jalgpallihooaeg on ukse ees ja Õhtulehe jalgpallipodcast „Kolmas poolaeg“ pärast puhkust tagasi eetris. Seisusele kohaselt saab esimese sõna õiguse tiitlikaitsja FC Flora uus-vana peatreener Norbert Hurt. Viimati kaheksa aasta eest Florat tüürinud ning seejärel spordidirektori ja abitreeneri rolle täitnud Hurt avab saates tagamaid, kuidas suhtub nii personaalsesse kui klubile osaks saanud kriitikasse, mõtestab lahti võitmise kultuuri ning kuivõrd on peatreenerile vajalik usalduskrediit. Pikemalt peatume Hurda kui treeneri kasvamisel ja muutumisel. Samuti avab ta täpsemalt, mil moel on teda mõjutanud Arno Pijpers („Temast sai mulle eeskuju.“) ja Aivar Pohlak („Ta on inimene, kelle sügavus on niivõrd suur.“) ning kas ta näeb end tulevikus pigem treeneri või näiteks jalgpalliliidu presidendina. „Kolmas poolaeg“ jõuab edaspidi eetrisse kaks korda kuus. Käesoleva osa saatejuht on Andres Vaher. Head kuulamist!

300 episodes

#Sports #Kolmas Poolaeg

Kolmas poolaeg

275. osa: Norbert Hurt: mu pidev rahutus mõjus nii enda tervisele, pereelule kui mängijatele

Kolmas poolaeg

published about a year ago

MP3•Episode home

300 episodes

#Sports #Kolmas Poolaeg

Semua episod

Kolmas poolaeg

1
298. osa: Sander Kapper mõistab Otto-Robert Lippu: ka mina olen pidanud ise raha koguma, et operatsioonil käia 1:09:00

6 days ago1:09:00

1:09:00

Viimases "Kolmanda poolaja" episoodis rääkis FC Kuressaare ründaja Otto-Robert Lipp ausalt, kuidas klubi ta aasta eest põlvevigastusega ripakile jättis ja ta pidi ise endale operatsiooniks ja taasturaviks 3500 eurot hankima. Paraku tuleb välja, et see pole Eesti jalgpallis ühekordne näide. Seekord käis Õhtulehe jalgpallisaates külas Pärnu Vapruse ääreründaja Sander Kapper, kes tunnistas, et on sarnast käitumist kogenud lausa kahes klubis. Tõsi, esimesest on möödas juba ligi kümmekond aastat ja siis toimetasidki klubid natuke vaesemates tingimustes ja me ei saanud veel rääkida kuulsast profiliigast. Teine olukord on värskem ja temal endiselt hingel. Lisaks rääkis Kapper oma kirjust taustast - kuidas ta noore poisina Viljandis, Taanis ja Soomes jalgpalli mängis ning miks tulid sisse pikad pausid? Kuidas ometi on võimalik, et ta sai eestikeelsed kuud selgeks alles poolteist aastat tagasi ja mis on tema arust üks Eesti jalgpalli põletavamaid probleeme?…

Kolmas poolaeg

1
297. osa: Eesti jalgpalluri avameelne lugu vaimsest tervisest: meeskonna ees hoidsin end tagasi, aga ... 53:54

20 days ago53:54

53:54

Otto-Robert Lipp on pikaaegne Eesti meistriliiga jalgpallur, kelle senist karjääri on varjutanud lugematud vigastused. Seekordses „Kolmanda poolaja“ episoodis avab ta ukse jalgpalluri hingeellu ning räägib avameelselt nii mõnestki jahmatavast olukorrast. 24aastase mängijana on ta juba läbi elanud kaks põlve eesmise ristatisideme vigastust ehk sisuliselt kõige tõsisemat sporditraumat, mida jalgpallur üldse ette saab kujutada. Lisaks füüsilistele raskustele jagab Lipp saates avameelselt oma kogemust teemadel, millest Eesti jalgpallis avalikult ei räägita ning mille meeldetuletamine teeb haiget ka aastaid hiljem. Jutt on vaimsetest probleemidest, millele jalgpallurina abi leidmine pole üldse mitte lihtne. „Kui koju jõudsin, oli selline tunne, nagu kogu maailm variseks kokku. Täielik paanika. Tundsin, et olen täiesti väärtusetu,“ meenutab Lipp üht mitte kuigi hiljutist juhtumit. Jutuajamise sürreaalseim osa puudutab paraku hoopis klubipoolset tegevu(setu)st. Kuidas on võimalik, et vigastatud mängija peab operatsioonile pääsemiseks mitu tuhat eurot ise lauale käima või selleks suisa lähedastelt raha laenama? Ometi ongi Lipp täpselt sellise olukorraga ise silmitsi seisnud. Räägime ka palgapoliitikast. Ehkki jalgpallis räägitakse tihti aastastest lepingutest, jääb mängijatel selle taustal ligi veerandi aasta väärtuseks palka saamata. Miks on see nii?…

Kolmas poolaeg

1
296. osa: Kristo Tohver: riik ei telli ju medalit, vaid rahvusvahelist tuntust ja eeskujusid 1:00:33

28 days ago1:00:33

1:00:33

Ligi neli kuud peasekretärina Eesti olümpiakomiteed vedanud kauane jalgpallikohtunik Kristo Tohver rääkis Õhtulehe taskuhäälingus „Kolmas poolaeg“ esimestest väljakutsetest uues ametis, aga ka sellest, kumb on olulisem: medal või spordi pakutav emotsioon. „Peame lähtuma sellest, milline on riigi eesmärk sporti raha investeerida ja mida me selle eest vastu saame? Medalid on kahtlemata üks osa sellest, aga võrrandisse kuulub ka rahvusliku ühtekuuluvustunde tekitamine. Näiteks jalgpallikoondise võit Lillekülas Venemaa üle või korvpallikoondise jõudmine Euroopa meistrivõistlustele lõi seda rohkem kui mõni olümpiamedal,“ sõnas Tohver. Ta lisas, et tutvub just neil päevil rahvusvahelise metodoloogiaga, mis hindab tippspordi võimekust riigile midagi tagasi anda. „Väga paljud riigid on selle uuringu läbi teinud. Tegelikult ju riik ei telli medalit, vaid rahvusvahelist tuntust ja eeskujusid. Nüüd ongi küsimus, kas eeskuju on ainult medalivõitja või ka Rasmus Mägi oma kolme olümpiafinaaliga, Nelli Differt neljanda kohaga ja kümpimehed.“ Mõistagi tuli saates juttu ka jalgpallist ja kohtunikutööst. Tohver pajatas, mida koges hiljuti Saudi Araabias seoses VARi kasutamisega, rääkis EJLi presidendivalimistest ning avaldas, kui kaua soovib palliväljal veel õiguks mõista. Samuti sõnas ta kategooriliselt: VAR on tulnud selleks, et jääda. Ka Eestisse. „VAR on absoluutselt vajalik. Me ei saa täna enam aru, kui palju on VAR asju paremaks teinud. Oleme ära unustanud, kui palju jama oli enne. Üks-kaks skandaali aasta jooksul tekib ka nüüd - jah, need on valusad, eriti kui reeglite vastu eksitakse. Aga me ei anna endale aru, millisesse aega me VARist loobudes tagasi läheksime. See on põhimõtteliselt ikkagi tagasipöördumatu protsess.“ Saatejuht on Andres Vaher.…

Kolmas poolaeg

1
295. osa: Premier League'i staaride vahel üles kasvanud Markus Poom: pidin raamatust lugema, et Manchester United tegi isa eest mitu pakkumist 58:54

6 weeks ago58:54

58:54

Detsembrikuus värske isana kuulsale Londoni Chelseale värava löönud Markus Poom käis külas Õhtulehe taskuhäälingus „Kolmas poolaeg“, kus ta rääkis oma teekonnast jalgpallimaailmas, Chelseale löödud väravast, isaks saamisest ja Mart Poomi pojaks olemisest. Kuidas saada isaks Markus Poomi moodi? Valem on imelihtne: laps peab sündima Eestis, ise pead olema tema sünnihetkel Iirimaal ja isadusest teada saama Saksamaal. Miks nii? Sest Poom ja Shamrock Rovers mängisid UEFA konverentsiliiga mängu Banja Luka vastu. Ta oli parasjagu dopingukontrollis, kui kolleeg tõi talle telefoni. Sealt ilmnesid abikaasa neli vastamata kõnet. Nii oli kohe selge, et tuleb hakata ostma lennupileteid. Markus Poom rääkis ka isa Mardi vägitegudest ja sellest, kuidas on üles kasvada Arsenali mängija pojana. „See oli minu jaoks nii tavaline asi. Nüüd mõtlen, et oleksin võinud seda rohkem hinnata, aga mul polnud seda millegagi võrrelda. See oligi minu elu – vaatan Premier League'i, käin iga nädal mängudel ja näen staare. Vahepeal käisin Arsenali treeningkeskuses, kohtusin mängijatega ja tutvusin Arsene Wengeriga. Äge oli muidugi, kogusin autogramme, aga kui Eestisse tagasi kolisin, siis jäi see maailm meist väga kaugele. Nüüd vaatan sellele kadedusega tagasi, aga need olid tõesti üliägedad mälestused,“ meenutas ta. „Ma arvan, et kõik muutus minu jaoks siis, kui kolisime Eestisse ja isa andis raamatu välja. Kui seda lugesin, sain aru, et mis kõik päriselt toimus. Ma ei teadnud kõiki detaile ja lugedes sain aru, et see on ebareaalne, mis ta on kogenud. Ja mida ta mulle rääkimata on jätnud! Miks ta pole mulle neist asjadest rääkinud?!“ päris Poom naerdes. „Ma vist olin kuulnud, et Manchester Unitedil oli huvi ta vastu, aga lugesin raamatust, et laual oli kaks-kolm pakkumist ja need lükati tagasi. See oli lausa nii lähedal?! Pakkumistest ma küll ei teadnud. Ma olin kuulnud lihtsalt, et Unitedi huvi oli, sest [Peter] Schmeichel oli ta iidol. Manchester United oli ka tema lemmikklubi.“ Muidugi räägime Poomiga pikemalt ka tema edukast perioodist Shamrock Roversis, mille kulminatsiooniks oli värav Stamford Bridge'il Chelseale. Vastuse saab ka küsimus, et kas tõesti alustab Poom hooaega FC Floras?…

Kolmas poolaeg

1
294. osa: Veiko Veskimäe: isegi Aivar Pohlaku lähemad toetajad on rahulolematud ja umbusklikud 1:07:24

8 weeks ago1:07:24

1:07:24

Paide linnameeskonna president Veiko Veskimäe kuulub jalgpalliliidu presidendiks pürgiva Ragnar Klavani meeskonda tema sõbrana, nagu suurettevõtja ise määratleb. Veskimäe põhjendas Õhtulehe taskuhäälingus „Kolmas poolaeg“, miks Eesti jalgpall tema hinnangul hädasti kursimuutust vajab. „Üks juht on olnud niiöelda võimul umbes 20 aastat. Me ei räägi kellegi isiklikust ärist, vaid avalikust organisatsoonist. Tunduks loogiline, et sellises olukorras juht ise ütleks: väga hea, teil on uued ideed, võtke ja vedage elu edasi,“ sõnas paari aasta eest Eesti aasta juhiks valitud Veskimäe. „Paraku on jalgpalliliidus jätkuvalt nii nagu ma mäletan oma esimest kokkupuudet Aivar Pohlakuga (EJLi president – toim) 13 aasta eest. Kui küsisin, millal teil klubide ümarlaud toimub, tegi ta mulle esimese asjana selgeks, et Eesti jalgpallis ei ole võimalik midagi sellist teha. Nii on see tänini.“ „Rahuolematust juhtimisega on jalgpalli sees tegelikult väga palju. Olen seda kuulnud isegi Aivari enda lähematelt ja kaugematelt toetajatelt ning jalgpalliliidu tänastelt toetajatelt. Paljud ei ole kaugeltki rahul ja väljendavad umbusku, aga lisavad samas, et ei saa midagi teha. Näiteks rahapaigutuste kohta on küsimusi väga paljudel. Mina nimetan seda usalduse puudumiseks. Ilma selleta ei toimi ühes organisatsioonis mitte miski. Aivar ise on aegade jooksul korduvalt rõhutanud: asjad ei pea mitte ainult olema ausad, vaid ka näima ausad. Mina ütleksin seepeale vastupidi: asjad ei pea mitte ainult näima ausad, vaid ka olema ausad,“ lausus Veskimäe ja tegi EJLi senise tegevuse juures mitmeid etteheiteid avatuse ja läbipaistvuse puudulikkuse osas. „Praegu on Eesti jalgpallil ainult üks pärismure: juhtimine vajab uuendamist. Seda meie nüüd tahamegi lahendada. Olen veendunud, et Ragnar Klavan on tänasest jalgpalliliidu juhist sellesse rolli oluliselt sobivam kandidaat. Ta looks jalgpalli kogukonnas usaldusliku õhkkonna. See on kõige alus,“ sõnas Veskimäe. Enda ja Pohlaku suhteid kirjeldas ta nii: „On olnud erinevaid aegu. Küll on mind sõimatud salliga reformierakondlaseks, küll karjutud telefoni, kes ma üldse selline olen, aga ka väga viisakaid ja mõistlikke vestluseid. Kahjuks olen näinud päris inetuid olukordi, mis on viinud mõttele: kas see on ikka päriselt? Need on olnud olukorrad, mis ei tohiks kindlasti käia ühe juhi juurde.“ Samuti tuli saates jutuks Paide linnameeskonna eilne avalik pöördumine ja Pohlaku vabandus, ühe tuntud ettevõtte juhi ootamatu soov tulla Klavani kampaaniat toetama, vutilegendi napist juhtimiskogemusest ja paljust muustki. Vestlust veab Andres Vaher.…

Kolmas poolaeg

1
293. osa: Paide mängijast Flora treeneriks liikunud Karl Mööl: olin neile jaoks saadaval, aga ju siis polnud mind vaja 59:45

10 weeks ago59:45

59:45

Mullu mängijakarjääri lõpetanud pikaaegne Paide Linnameeskonna jalgpallur Karl Mööl sõnas Õhtulehe taskuhäälingus „Kolmas poolaeg“, et ootas mitu nädalat endise koduklubi pakkumist, kuni otsustas siirduda FC Florasse treeneriks. Mööl sõnas, et Paidet hakkas häirima, et nad ei saanud enam temast kui jalgpallurist nii palju kätte kui varem. Aastaid mängimise kõrvale ka noortele individuaalseid trenne pakkunud jalgpalluril paluti teha valik. Nii otsustaski ta mängimisest loobuda ja edasi pühenduda treeneritööle. Esialgu jätkas ta kuu aega veel Paide duublis mängimist ja arvas, et ehk õnnestuks tal ka treeneritööd teha pikaaegses koduklubis. „Mul polnud nendega mingit tüli, kuigi äkki inimesed arvasid, et oli,“ sõnas ta naerdes. „Kindlasti ei saanud minu olukord olla Paidele teadmatus. Nad pidid teadma, mis saama hakkab ja et ilmselt lõpetan mängimise ära. Oli teemaks, et nad pakuvad mulle mingi võimaluse, aga seda pakkumist ei tulnud. Tahtsin eluga edasi minna ja pakkumine tuli hoopis Floralt. Ma ei tea, kas keegi solvus või mitte, aga olin nende jaoks paar nädalat saadaval. Ju siis polnud mind vaja, leidsin uue lahenduse.“ Esialgu töötas Mööl mullu Flora U21 meeskonna juures, kuni temast sai tänavu esindusmeeskonnas Konstantin Vassiljevi abitreener. „Meie esimene kohtumine polnud niivõrd metoodika või mängumudeli kompamine, vaid pigem üksteisega suhtlemine, et kuidas omavahel ühes riietusruumis hakkama saame,“ meenutas ta esmast kokkupuudet. „Kostja tahtis minuga veel rääkida enne kui otsuseid tehakse. Tajusin, et ta saab väga hästi aru, milline on olukord, mis mängijad tal on ja milline surve meil peal on. Ta oli väga rahulik ja mulle tundus, et meil asjad sujuvad. Ta on ratsionaalne inimene, kellega saab asju arutada ja töö käima panna.“ Seni on Floras kõik hästi. „Mängijad on väga keskendunud, teevad korralikult tööd ja energia on paigas. Alati on aga nii, et päris seis ilmneb rasketel hetkedel. Praegu on seis hea, aga oleme veel ka vähe teinud.“ Mööl rääkis veel pikemalt individuaalsetest trennidest ja kolmeaastasest perioodist kolmandas liigas palliva Hella Hundi treenerina. Lisaks võtsime kokku tema pika ja eduka mängijakarjääri, kus ta meenutas oma ainsat välishooaega ja rääkis oleksitest. Küsimuse saab ka vastus, et kas Mööl on tõesti nii konfliktne persoon, kui on jäänud mulje?…

Kolmas poolaeg

1
292. osa: Karol Mets EOK ebaprofessionaalsest valikust, kirikusse viidud küünlast, PlayStationi sõltuvusest ja Saudi Araabiasse müüdud südamest 56:04

14 weeks ago56:04

56:04

Eesti parim jalgpallur Karol Mets tuli kiirvisiidile kodumaale ja leidis selle raames võimaluse jagada oma kogemusi Õhtulehe taskuhäälingu „Kolmas poolaeg“ kuulajatega. Peatusime nii aktuaalsetel teemadel kui ka erinevatel tahkudel, millised karid on Viljandi poiss teekonnal unistustemaale ehk Bundesligasse pidanud ületama. Mõned väljavõtted Metsa räägitust: „Ma ei suutnud kohe leppida teadmisega, et olen vigastatud. Alustasin seetõttu taastusravi liiga vara ja sealt tuli tagasilöök. Kahjuks on trauma ikkagi küllaltki tõsine. /…/ Kuigi tean nüüd tagantjärgi, et mängisin (Slovakkias) ühe jalaga, ei kahetse ma üldse, et vahetust ei palunud. Ma lihtsalt ei ole selline.“ „Olin nüüdse traumani vist ainuke St. Pauli mängija, kes tegi kaasa kõik treeningud. Eelmisel hooajal oli küll üks kord, kui väänasin põlve nii, et… See nägi ikka päris õudne välja. Võinuks ka karjääri lõpetada. Käisin seejärel isegi kirikus, viisin küünla ja jätsin sinna väikese kingituse. Kõrgemad jõud hoidsid mind kõvasti.“ „Kui Eestis on kaks sellisel tasemel jalgpallurit, peaksid nad mõlemad aasta sportlase nominentide sekka kuuluma. Kui otsustati valida üks, siis… Mul ei ole tõesti midagi Karli vastu. Ennustan talle siiralt suurt tulevikku. Aga kui võrrelda meie aastaid tervikuna, siis - kellelegi liiga tegemata - minu oma oli natuke parem. Tahan rõhutada: ma ei konkureeri Karliga, vaid räägin professionaalselt tehtud tööst. Minu arvates see otsustate grupp ei teinud head tööd ning minu jaoks sattus EOK pädevus seetõttu küsimärgi alla.“ „Mul on kodus mitu paberit, kuhu olen kõik oma unistused ja eesmärgid kirja pannud. Kuna need ripuvad välisuksel, olen sunnitud neid iga päev lugema. Jah, Bundesligasse jõudmisega sai üks unistus täidetud. Aga neid on veel.“ „Kui ma ei oleks oma tänase elukaaslasega kokku saanud, siis… Ma ei teagi, mis minust oleks üldse saanud. See oli murdemoment. Võib-olla tegutseksin täna näiteks hoopis ehitusvaldkonnas. Enne oli mul pea laiali otsas, käisin pidudel, mängisin palju PlayStationit ning olin järgmisel päeval sellest kurnatud. Ma ei olnud profisportlane. Tema tõi mu ellu rahu ja stabiilsuse ning õpetas olulisele keskenduma.“ „Olen spordimees - tahan teha kogu aeg kõike hästi. Saudi Araabia kultuuriruumis kohtasin midagi täiesti muud. Väga paljud mängijad suitsetasid. Ka poolajal riietusruumis. Siis tundsin, et müüsin osa oma südamest maha. Kuna mul ka mängud ei sujunud ja tegin palju vigu, tekkis kõva stress.“…

Kolmas poolaeg

1
291. osa: Martin Reim: Eestis toetatakse sporti häbiväärselt vähe 58:19

16 weeks ago58:19

58:19

Üheksandat sünnipäeva tähistav Õhtulehe taskuhääling „Kolmas poolaeg“ kutsus külla jalgpallilegend Martin Reimi, kes rääkis enda paljudest rollidest. Läbi aasta kestnud ning sügisel tulipunkti (ja ka kohtusse) jõudnud Viimsi jalgpallihalli saaga kohta kostis Reim muuhulgas: „Tänapäeva Eestis on paraku normaalsus, et iga vähegi suurem ettevõtmine kellelegi ei meeldi. Meie hall ei ole sugugi esimene, mille rajamine vastuseisu kohtab. Nägin neid kirju. Küll hoiatati, et sealt hakkab kostma õudne lärm, tulevad purjus fännid pasunatega kuni selleni, et lapsed võivad mängida ka veerandil väljakul. Väga palju spordikaugete inimeste absurdseid väiteid. Hagisse jõudis lõpuks 20 etteheidet – 19 neist olid alusetud, detailplaneeringut puudutavas nähti puudusi. Lugu on teises kohtuastmes, eks näis, mis saab. Minu hoiak on aga lihtne ja selge: kui kõik, mida vaidlustatakse, seisma panna, võiksime ajas 30 aastat tagasi minna ega saagi midagi ehitada.“ Reim, kes kannab ka Viimsi vallavolikogu liikme kohuseid ja vastutust, lisas: „Eestis toetatakse sporti häbiväärselt vähe. Kui võrrelda kasvõi kultuurisektoriga, on need summad kaduvväikesed. Minu huvi on, et Viimsis oleks võimalused erinevaid spordialasid heal tasemel harrastada. Ütlen ausalt: meie rahvas ei ole piisavalt sportlik. Tahan aidata kaasa sellele, et inimesed tuleks kodunt välja terviseradadele ja spordiväljakutele liikuma. Muidu oleme 20 aasta pärast olukorras, kus peame jälle makse tõstma.“ 15 aasta eest – veidi pärast mängijakarjääri lõppu – haaras Reim FC Flora peatreeneri ohjad. Nüüd astub sisuliselt samasuguse sammu Reimilt Eesti rekordinternatsionaali nimetuse endale saanud Konstantin Vassiljev. Eelmise põlvkonna Eesti koondise keskväljamaestro jagab saates noorele treenerile kogemusi, millega uues ametis arvestada tuleb.…

Kolmas poolaeg

1
290. osa: Pelle Pohlak: oleks meil kasvõi üks protsent kahtlust, et Vassiljev pole eestimeelne inimene, siis ta meie klubis poleks 54:28

18 weeks ago54:28

54:28

FC Flora president Pelle Pohlak käis Õhtulehe taskuhäälingu „Kolmas poolaeg“ stuudios rääkimas keerulisest hooajast, olevikust ja tulevikust. Eesti kõrgliiga neljas koht on Flora ajaloo halvim tulemus kordamine ja seega ei ole sugugi kindel, et mullune Eesti meister saab tuleval hooajal eurosarjas osaleda. Lõppenud hooajast rääkides tunnistas Pohlak, et Norbert Hurda juhendamisel olid ohumärgid üleval juba varakevadel. Kuigi tulemused ei muutunud treenerivahetuse järel oluliselt paremaks, siis tulid Taavi Viigi vedamisel meeskonda vähemalt värsked tuuled. Mis saab aga edasi? Kui Võrd Viik pole UEFA Pro kategooria treener, siis tuleb uueks aastaks nimetada meeskonna etteotsa uus juhendaja. Kuulujuttudeski seostavad Flora peatreeneritooliga äsja mängijakarjääri lõpetanud Konstantin Vassiljeviga. Pohlak ei soostunud neid jutte kinnitama või ümber lükkama. Siiski rääkis ta lähemalt Vassiljevit viimastel aastatel saatnud jamadest. „Oleks meil kasvõi üks protsent kahtlust, et tegu pole eestimeelse inimesega, siis ta meie klubis poleks. Nagu Ragnar Klavan tõi välja, on tegu sada protsenti eestimeelse inimesega ja seega on asi meie jaoks laualt maas,“ ütles Pohlak. Flora president kinnitas, et kui hüpoteetiliselt läheks Vassiljev palkamiseks, siis räägiksid nad läbi ka fännidega. „Kindlasti ei tee me otsuseid selle baasil, et kellelegi meeldida, aga teadut dialoogi me sel teemal fännidega peaksime.“ Lisaks rääkis Pohlak Flora rahalisest seisust. 2021. aastal teenis Flora UEFA konverentsiliigas alagrupist pääsemise eest ligemale neli miljonit eurot – kuidas on seda kulutatud?…

Kolmas poolaeg

1
289. osa: Mart Poom: teised riigid panevad kogu aeg juurde, meie jookseme peaga vastu seina 51:56

22 weeks ago51:56

51:56

Nõmme Unitedi jalgpalliklubi looja ja juht Mart Poom vaatab tagasi esimesele hooajale koduses meistriliigas, tunnistab tehtud vigu, aga valutab südant ka laiemate hoiakute pärast. Väravavahina Inglismaa liigas särava karjääri teinud Eesti jalgpallilegend tunnistas: mängijana on isiklike eesmärkide poole püüelda märksa kergem kui Eestis klubi juhtides. „Mängijana sõltub su karjäär suuresti ikka sellest, palju sa ise eesmärkide poole püüeldes panustad ja ohverdad. Jalgpallikooli või -klubi vedades on kõrvalisi tegureid ja mõjutajaid märksa rohkem. Liiga palju,“ rääkis Poom. „Ma ei ütle, et need asjad mul masti maha võtavad, aga kui mõtlen suuremalt.... Jah, teeb ikka küll meele kurvaks, kui näen ja kuulen, kui palju on Eestis lahkhelisid ja kadedust. Viimati näiteks olümpiakomitee presidendi valimistel, kust kostus hoiak: jalgpalliklubid ja -treenerid on halvad, sest võtavad kõik lapsed endale. Mu küsimus on lihtne: millega teised spordialad tegelevad? Miks nemad ei käi koolides või lasteaedades? Teine asi: meil siin Eestis peetakse iseenesest mõistetavaks, et jalgpalliklubid peavad ise endale staadionid ja muud baasid ehitama. Mulle tõesti ei mahu see pähe! Spordirahastus on laiem teema, aga väga palju asju võiks olla teisiti. Kõige kurvemaks teeb see, et jääme suurematest jalgpalliriikidest aina enam maha. Jääme maha, sest teised panevad kogu aeg juurde. Mujal on jalgpall ühiskonnas väga kõrgel positsioonil ning igal tasandil – nii riigi, omavalituste kui mujal – saadakse aru, kui tähtis on jalgpalli investeerimine. Meie siin Eestis tegeleme samal ajal peaga vastu seina jooksmisega.“ Kaua sa jaksad, Mart? „Ei teagi. Sel aastal lõi juba 52 ette. Järgmisel aastal ootab veel üks uus roll – saan vanaisaks,“ naeris Poom ja lisas tõsinedes: „Jalgpall on mu armastus. Olen võtnud seda tõsiselt nii mängija, treeneri kui klubijuhina. Selge see, et meil kõigil on päevas ainult 24 tundi ja energiaressursid ei ole piiramatud. Aga praegu tunnen, et tahan ja jaksan veel panustada.“…

Kolmas poolaeg

1
288. osa: Mattias Käit: tagantjärele targana oleks pidanud Inglismaale jääma 54:54

24 weeks ago54:54

54:54

Eesti koondise poolkaitsja Mattias Käit käis külas Õhtulehe taskuhäälingus „Kolmas poolaeg“, kus rääkis avameelselt enda vigastustest, karjääri planeerimisest, tehtud vigadest, ärajäänud üleminekutest, unistustest ja isadusega kaasnenud rõõmudest. Käit kirjeldas täpsemalt, milline trauma teda septembrikuistest koondisemängudest eemal ja kuidas ta vahetult koondiseakna eel oleks Bukaresti Rapidi kohtumise eel riietusruumis äärepealt minestanud. Ta pidanuks kuuluma Rapidi algkoosseisu ja soojendus oli juba tehtud. „Istusin riietusruumis, pea hakkas ringi käima ja ma ei saanud enam midagi aru. Olin näost valge ja tekkis tunne, et panen kohe pildi tasku,“ rääkis ta tekkinud allergilisest reaktsioonist. Nii jäigi kohtumine vahele. 26aastane poolkaitsja sõnas, et noore mängumehena esile kerkides unistas ta mõistagi kõrgemast lennust, aga esialgu rahuldub ka senisega. Siiski on tema suur eesmärk jõuda kunagi ühte Euroopa suurematest liigadest. „Iga jalgpalluri unistus on tippliigasse jõuda ja oleksin kindlasti pettunud, kui see ei õnnestuks. Töötan selle nimel iga päev, aga kui ei jõua, siis pole midagi teha. Ju siis nii on. Aga ma tõesti ja proovin ja tahan sinna jõuda.“ Tagantjärele targana tunnistas ta, et ta poleks omal ajal pidanud Fulhamist Sloveeniast Domžalesse siirduma. Tema üleminek sattus Brexiti perioodi ja nüüd on tal raskem Inglismaale tagasi murda. Sealne elu ja vutt talle aga meeldib. Lisaks räägib ta üleminekust, mis oleks ta viinud Šveitsi kõrgliigasse.…

Kolmas poolaeg

1
287. osa: Suurimad talendid üles kasvatanud Viik läheb ühes asjas teiste treeneritega vastuollu 1:00:41

27 weeks ago1:00:41

1:00:41

Patrik Kristali, Tony Varjundi ja paljud teised Eesti järgmise põlvkonna suurimad talendid üles kasvatanud Taavi Viik on üks perspektiivikamaid noori treenereid. Nüüdseks FC Flora esindusmeeskonna pingile istunud treener käis külas Õhtulehe taskuhäälingus „Kolmas poolaeg“. Põhimõttekindel Viik tunnistas, et tema usaldust on lihtne kuritarvitada, aga raske tagasi võita. Nii austab tema mängijaid, aga eeldab põhimõttekindla inimesena sama ka vastu. Tal on olemas helesinine unistus, millest ta kõva häälega ei räägi. Üldiselt ta oma karjääri pikalt ette ei planeeri, vaid liigub sammu kaupa. Kui ta on FC Flora esindusmeeskonda välja jõudnud, siis on järgmine samm olla seal edukas. Juuli alguses Flora seniselt peatreenerilt Norbert Hurdalt üle võtnud Viik sõnas, et muudatuste tegemine on hooaja keskel raske, aga ta püüab. Eeskätt on ta muutnud treeninguid intensiivsemaks. „Suhtlesime Norbertiga ka varasemalt, sest ta tegeles spordidirektorina duublite ja värbamisega. Jalgpallis oli meil maailmavaateliselt sarnasusi, aga ka erinevusi. Me oleme inimestena kaunis erinevad ja sealt hakkab pihta ka jalgpalliline poolt. Minu jaoks on alati treening kõige tähtsam. Kui treening pole intensiivne, siis seda ei saa ka mängus nõuda. Ma ei saa öelda, et Norberti trennid polnud intensiivsed, aga minu maitse jaoks mitte piisavalt,“ ütles ta. Kuivõrd suure osa oma karjäärist on Viik töötanud noortega, siis rääkisime ka noortetöö võlust ja valust. Ta tunnistas, et ühes asjas pole ta traditsiooniline treener – noorteklassis ei taha ta iga hinna eest võita. Näiteks Kristal, Varjund & co mängisid Eesti meistrivõistlustel endast pidevalt aasta või mitu vanematega ning pole kunagi tulnud meistriks. Ometi on nad jõudnud kaugemale kui enamik eakaaslaseid. „Kui sa kaotad väga palju, siis on midagi valesti ja sa mängid ilmselt vales liigas. Ja kui sa võidad väga-väga palju, siis on samamoodi midagi valesti. See on põhjus, miks me 2006. aasta pundiga mängisime kogu aeg 2005. aasta liigat – me ei jõudnud kunagi esiliigasse, vaid olime kogu aeg teises liigas,“ selgitas Viik.…

Kolmas poolaeg

1
286. osa: Kevor Palumets: ma ei taha Belgiasse tagasi, pean HJKs läbi lööma 50:24

29 weeks ago50:24

50:24

Viis korda Eesti jalgpallikoondist esindanud 21aastane Kevor Palumets on tänavu üks kahest eestlasest, kes mängib eurosarja alagrupiturniiril. Suvel Soome tippklubi HJKga siirdunud on seal koheselt põhimeeste sekka tõusnud ja nimetati ka kuu mängijaks. Kõigest sellest ja paljust muust rääkis Palumets lähemalt Õhtulehe taskuhäälingus „Kolmas poolaeg“. Palumetsa aasta esimene pool oli kohutav. Waregemi Zulte poolkaitsja soovis juba talvel klubi vahetada. Variante oli näiteks nii Leedust (Panevežys) kui Šveitsist (Schaffhausen), aga kas ei sobinud pakkumine talle endale või ei jõudnud klubid omavahel kokkuleppele. Nii tuli tal end kuidagi pool aastat töös hoida, kuni tuli päästev pakkumine Soomest. Ka HJK ja Zulte läbirääkimised ei kulgenud lihtsalt ja kestsid ligemale kuu aega, aga lõpuks said need tehtud. „Eelmisel aastal oli Belgias selline raidumine, et üldse naeratada, aga nüüd valiti mind meeskonna kõige positiivsemaks vennaks. Tunnen ise ka, et mentaalselt olen vabanenud,“ rõõmustas Palumets. Kuigi alguses läks eestlasel ka Helsingis aega, et end käima saada, siis nüüd on ta tõusnud kõige olulisemate lülide sekka. Äsja teatas HJK, et fännid valisid ta kuu mängijaks ning ta mängib suurimaid minuteid. "Soomlased vaatavad ikka läbi nalja eestlastele alla, et mis Eesti, sinna lähme ju ainult alkoholi järele. Aga ma olen suhtumisega, et löön siin läbi. Juba sellepärast, et ma ei taha Belgiasse tagasi minna, on mul vaja läbi lüüa!“ kuulutas ta. Nüüd on Palumetsa eesmärk mängida end HJKs nii oluliseks, et klubi kasutaks detsembris ostuvõimalust. Tabasalu kasvandiku abiga pääses HJK UEFA konverentsiliiga alagruppi. Näiteks Montenegro klubist FK Dečićist saadi jagu alles penaltiseeria abil ja otsustava löögi kõmmutas sisse just Palumets. Vaatamata oma noorele eale on ta löönud palju otsustavaid penalteid ja nende anatoomiast tuleb saates ka pikemalt juttu. Kümne aasta perspektiivis soovib Palumets karolmetsalikult järkjärgult end aina kõrgemale tasemele mängida ning lõpuks näiteks Bundesligasse jõuda.…

Kolmas poolaeg

1
285. osa: Gert Kams Ivan Stojkovici emotsionaalsusest ja Patrik Kristali kõigi aegade talendist 55:00

32 weeks ago55:00

55:00

Paide linnameeskonna jalgpalliklubi spordidirektor Gert Kams avas Õhtulehe jalgpallipodcastis „Kolmas poolaeg“ telgitaguseid, mida ses ametis teha tuleb ning kuivõrd erineb tema igapäevatöö välismaa ametivendade omast. Mängijana 60 korda Eesti jalgpallikoondist esindanud ning seejärel – ehk viimased viis aastat – Paide meeskonna spordidirektorina tegutsenud Kams tõmbas taskuhäälingus võrdlusjoone: „Meist suuremate välismaa klubide spordidirektorid käivad ringi lipsu ja ülikonnaga, mul tuleb aegajalt näiteks väljakut kasta. Meie siin Eesti jalgpallis peame kõike tegema, et asjad toimiks.“ Kui treeneritelt, arstidelt ja füsioterapeutidelt nõutakse erialaseid kutseoskusi ja neile korraldatakse koolitusi, siis spordidirektor saab põhimõtteliselt ametisse ühe telefonikõnega. „Ma täpselt ei tea, kas mujal kehtivad mingid nõuded või mitte. Näeme, et spordidirektoriks saavad sageli endised mängijad. Nõustun, et see on huvitav teema püstitus. Omalt poolt saan lisada, et olen alaliidu presidendile öelnud: kui avaneb võimalus end täiendada, olen sellest väga huvitatud.“ Eelmise hooajal keskel palkas Paide (ehk spordidirektor Kams) esindusmeeskonna peatreeneriks Ivan Stojkovici. Liigas jäädi medalita, neljandal kohal asutakse ka hetkeseisuga. Karikafinaali pääsemisega lunastati europääse, kus sel suvel korrati klubi ajaloo parimat tulemust. „Näeme maailma jalgpallis, kuidas treenereid vahetatakse nagu sokke. Minu jaoks on see lausa uskumatu. Meie oleme alati kõikidele oma treeneritele andnud aega ja olnud kannatlikud. Nii on ka Ivaniga,“ rääkis Kams. Serblase emotsionaalsuse kohta, mis väljendunud ka hoolealuste avalikkuse ees tümitamisega, lausus Kams: „Ivan on noor treener ja teeb alles esimesi samme. Teadsime teda palgates seda. Kooliraha tuleb kuskil maksta. Minu ja Veiko (Paide klubi president Veiko Veskimäe – toim) ülesanne on juhtida teda õigele teele. Ma ei ütle, et meil on sellega probleeme olnud, küll aga, et ma olen temaga neil teemadel rääkinud. Ta on tagasisidele väga vastuvõtlik treener ja suudab muutusi ka ellu viia.“ Anname hinnangu ka Paide tänavusele euroteekonnale, aga ka sellele, kuidas on spordidirektor Kams õnnestunud ning räägime, kuidas meeskonda üldse komplekteeritakse. „Arvan, et olen mängijate värbamisega teinud vigu suhteliselt vähe,“ sõnas Kams. Kui jutuks tuleb Patrik Kristali talvine Levadiast Paidesse ja hooaja järel Paidest Saksamaale Kölni kolimine, ütleb Kams: „Ma ei ole küll näinud Ragnar Klavanit või Konstantin Vassiljevit sellises vanuses mängimas, aga minu arvates pole Eesti jalgpallil sellist talenti nagu Patrik varem olnud. Juuni alguses oli mul telefon täiesti punane.“ Samuti vaatame otsa Eesti (klubi)jalgpalli olukorrale laiemalt, paljuräägitud välismaalaste reeglile ning Thomas Häberli – Jürgen Henn vangerdusele. Head kuulamist!…

Kolmas poolaeg

1
284. osa: Mihkel Ainsalu: ema ütles, et kui lähen Ukrainasse, ta enam minuga ei suhtle 52:23

33 weeks ago52:23